Monday, February 8, 2010

Lõpust alguseni - kõige esimene kirje, mis ma üles unustasin panna.

Victor, victor, mis on sinu vektor...

Helsingi viimane peatus, sõitsin päikest taga ajama. Tee, mis tahad lennukis on võimatu magada. Toit on normaalne kui välja arvata see, et makaronid on liha ja liha makaronide maitsega. Okok, ma sain vähemalt süüa. Peale 3 filmi ja umbes 10 tundi uinumiskatseid olingi Shanghais. Shanghai oli eriti viisakas koht, kohe oldi lennukil vastas ja juhatati õigetesse kohtadesse, et veel need suurepärased 12 tundi järgmise lennuni lennujaama pingi ja Krossi välkjakaevamiste seltsis. Siin sai juba normaalselt magada – tunni aja kaupa umbes 6 korda. Inimesed on natuke teistsugused – neile nagu paistaks kogu aeg päike silma. Shanghailaste inglise keelest on võimatu aru saada, veel vähem nende endi keelest. Ent kuigi nad on pisut erinevad on nad siiski täpselt samasugused nagu mina. Grimassid, žestid – universaalne. Üks asi oli eriti haige. Osad ikka ei mõista, et grippi ei nakatu, kui keegi sulle just näkku otseselt ei köhi ja käsi pesevad nagunii enamus. Ma loodan. Seega milleks need maskid? Olks. Kell on sealmaal, et pidi sisse-kontrollima ja siis edasi üle Gold Coast´i, Rum Jungle´i ja Mount Isa poole. Hetkel olen lennukis ja kell peaks olema 5 öösel Austraalia aja järgi, ehk 10 Eesti aja järgi ehk viimane aeg, et Von Krahli poole tatnsima või Iffi poole grillima minna. Over and out.

No comments:

Post a Comment