Saturday, June 27, 2009

Hei mina jälle.

Nüüd on möödas juba 3. nädal. Aeg lendab päris kiiresti. Eks pooleldi ole selles süüdi see ka, et ma sain eelmine nädal tööd ja esimesed palgad on juba käes. Töö on nagu igal pool - igav aga noh, raha on vaja. Seal on muidugi kaks aussie tüüpi kes teevad mõlemad bändi. Päris chillid düüdid a mitte nii chillid nagu Eestis. Vahepeal saab muidugi few laughs ka. Nad teevad nagu mõlemad bändi ja siis räägivadki ainult sellest. Üks tüüp on natuke tüsedam ja pole veel kmkm... keppi saand :P ja siis kogu aeg teine tüüp, kes on kogu aeg mingi naistega enam vähem, mõnitab teda. A nad on sõbrad. Seal on veel üks tüüp, kes on absoluutselt äravahetamiseni Luubi venna nägu. Ja pole midagi öelda... siinne töökultuur on ikka totaalselt teine kui Eestis. Muidugi see ei pruugi igal pool nii olla aga siin on kombeks iga päeva lõpus paar õlut ja paar sõna juttu. Väga chill. Eile käisime kohalikus taaskasutuskeskuses. Ma küll ei ütleks et see eriti "taas"kasutuskeskus oleks. Osad asjad tunduvad küll suht uued. Isegi kohati veel pakendis. Nt arvuti supaka saaks sealt mingi 400 eekuga ja jalgrata täiesti korraliku sama raha eest. Poole kallimalt saab juba päris korraliku ratta amortide ja värgiga. Ja tööriistad... mingi kasutatud firma trelli saab 200 krooni eest. Vot. A ma käisin seal hoopis millegi muu järel. Nimelt ma ostsin oma esimese kitarri. Minust saab muusik. Vist. Eile ostsime veel Susannaga pudeli Jack Danielsi ja lahendasime selle ära... ja siis me ostsime veel ühe pudel Jäck Dänielsi ja lahendasime selle ka suht ära legendaarse Michael Jacksoni puhul ja saatel. Ta oskab laulda... ja tantsida... ja väikeste poistega igast muid asju teha (seda ütles Susanna... ta teab :P:D). Ja nüüd on muidugi juba hommik ja pühapäev ja väljas on 20 kraadi sooja päikese käes ja päike paistab. Mõnus talv... very nice, I like. Eelmine nädal mingi päev, ma ei mäleta enam mis päev, käisime veel siin ookeani ääres. St. Kilda on kohanimi. See oli natuke Hispaania moodi. Sellised madalad väikesed rannaäärsed majad sisustatud itaaliapäraste restoranide ja väikeste pastry saiakese poodidega. Ja fuck. Siin kandis on üks maailma parimaid transpordi süsteeme. Frigin love it. Pilet on küll Eesti kohta kallis ja imelikul kombel erinevalt Eestist ma ostan siit pileteid aga ma lihtsalt armastan seda. Ps siin on trammid.
Selleks korraks siis jälle kõik. Kui midagi huvitavat juhtub siis ma anna jälle teada. Arrivederci.

Wednesday, June 10, 2009

Kolmapäev

Hei, kõigepealt ma pean ära mainima et ma kirjutan seda kannet juba 2. korda ja hakkab vaikselt tüütuks muutuma.

Siin kandis on täiega lahe. Üle Melbourne`i lennates oli juba selline tunne et siin läheb vist kauem... Igal juhul väga austraalialik tunne tuli küll peale kui läbi Melbourne`i homestay poole sõitsime. Homestay on siis nagu nimi ütleb nö koduhotell. Me elame majaperemehe, Trevoriga ühes majas, kus meil Susannaga on üks tuba. Teises majas on ülejäänud üliõpilased ja õpilased. Rahvas on siin muidu täiega sõbralik ja viisakas. Ilma sorry ja thanks`ta siin läbi ei aja - võib veel kedagi solvata muidu. Suht harjumatu.
Esimesed päevad olid üsna rasked kuna ma magan ikkagi päeval ja olen üleval öösel tegelikult aga nüüd juba hakkab vaikselt harjuma. Eile ja üleeile käisime linnas. Väga spets. See ei ole ikka Eesti. Muidu suburbid on ikka samasugused nagu vist idee poolest igal pool. Vaiksed, väikeste majakestega ja hoovidega aiad autode ja kõige sinna juurde kuuluvaga. Ainult läänepool indialased mässavad selle vastu, et neile rohkem peksa ei antaks... Muidu kes tahab ühendust saada siis siin on kell 7 tundi ees ja arvatavasti saab mind esialgu msni ja Susanna kaudu kätte või läbi skype tamme365. Kõneminut on mingi 15 eek vist. Igal juhul... mingi hetk jälle.

Tuesday, June 9, 2009

5. juuni

Heippa hei kõik kamraadid ja niisama muhedad.

Tegelikult ma olen veel helsingis. Praegu on juba kõik musid, kallid ja pisarad tehtud niiet jääb veel üle oodata paar tundi lendu. Siin lennujaamas on päris chill, esimest korda nädala jooksul saab vabalt hingata. Siit soovitused kõigile - ei ole mõtet nädal peale sõjaväge kohe reisule minna. Väga halb. Väga kiire. Ja isaga pole ka mõtet öösel kell 3 hüvasti jätta, uni tuleb muidu. Ei aga tunne on väga viis ja varsti ma olen austraalias siis. Kõigepealte Hiina. Ma tahtsin veel öelda et väga lahe oli maal nii palju sõpru näha. Ja kuigi viin ei maitsend too päev hästi oli ikkagi väga mõnus. Kahju ainult, et sealt mõned puudusid kodustel põhjustel aga I`ve got a hunch et ma näen veel rahvast. Vot. Olks ma ei viitsi praegu rohkem skriblada.