Maffra!!!

Susanna ja Kaarel : Hello!
Ching-chong : Hi! How are you?
S.K : We are good, thanks.
C : What would you like to order?
K : Can I have double egg & bacon roll and cup of tea, please.
S : I would like to have cheese and tomato sandwich and a coke.
C : So is it cocaine?
(Susanna laughs)
S : Like can of coke?
C : Ohh, sorry, yes!

Selliseid dialooge võib leida Maffra bakery`st. Põhjuseks on kvaliteet tööjõud Hiinast.

On aeg rääkida natukene Maffrast pikemalt!
Kohta peavad kaks armastusväärset inimest Ron and Marge. Väga toredad inimesed.
Esimene õhtu kui Susanna siia Melbournist puhkama tuli, pakuti pizza kõrvale prii veini. Sellist külalislahkust Eestist naljalt ei leia. Kuigi esimese kuu pidin veetma kolme ebameeldiva sakslasega ühes toas, kes vallutasid toa riiulid ja nagid ja panid oma stringid minu peakohale kuivama, siis nüüd on juba terve nädal möödunud hubases double roomis, kus parimaks sõbraks on ventilaator.
Alguses tundusid kohalikud veidi teistsugused-maainimesed. Nüüd oleme nendega suhteliselt harjunud. Nad on hoopis rohekem down-to-earth kui linnainimesed. Näiteks eile rääkisid paar austraallast, kuidas linna inimesed ei tea kudias piima saadakse. Ei tea kui tõsi see on, nad oli siiski väga noored ja purjus. Aga siiski WTF?
Muidu hostelist endast : Asub see peatänaval, supermarketi vastas, mis tähendab et 10minutit päevast on kulutatud sisseostudele. Inimesi on siin igasuguseid - Inglismaalt, Iirimaalt, Rootsist, Saksamaalt, Pranstusmaalt, Hollandist, Mongooliast ja Koreast. Igaljuhul siin võib leiduda sulelisi ja karvaseid. Mõned on väga heatahlikud ja viisakad, teised on meie meele vastu. Kuid seda leidub igalpool.

Kaarel ja Susanna

Üleeile oli 40 kraadi sooja

Üleeile oli 40 kraadi sooja

Lopuks algas suvi

Reedel tuli Susanna peale kahte nadalat eksameid. Kuna tal on loomulikku inteligentsi palju, laksid need kindlasti hasti. Selleparast oli vaja tahistada, aga noh siin, Maffras on iga paev pidu ja pohjust pole vajagi.
Laupaeval soitsime Anthony & Ashleyga (Iirimaalt), Hannaga (Rootsist)- brokkoli crew, Lewisega vist (Inglismaalt)ja Michaeliga (Prantsusmaalt) Wayne juurde, kes ka meiega brokkolit ja porgandit pakib. Tema on Austraallane ja on ~60 aastane. Tema utles, et ta maja on mere aares. Sinna soites Susanna utles, et merd pole tema majast kindlasti naha, ta kindlasti pani juttu juurde. Ma noustusin. Sinna joudes ei olnud merd naha ja maja oli tais suitsuhaisu ja rapane. Uksik 60 aastane mees ja kaks koera. Susannal oli paranoia seal - Wayne kutsus meid sinna, et meid ara tappa.:D Mina aga arvasin, et tahab meid sinna elama saada, et raha teenida. Kummalgi polnud oigus. Ei tulnud ta meid oosel ara tapma ja ei moelnud meiega raakides kuidas seda teha, ega kusinud, kas tahaksime seal elada (kuigi kui maja oleks vahe sundsam oleks see ideaalne surfi bungalow). Selle asemel aga viis ta meid naabri Andy juurde (kes Susanna arvates tahtis ka meid ara tappa). Andy juures oli 2 armsat koera nagu filmis "The Mask", Susanna sai nendega sopradeks ja arvas, et kui paaseb morvast, siis votab ta nad endaga kaasa. Pidu oli huvitav: inimesed olid kuuekumnedates, ja kahekumnendates, nii et pidu missugune! Me tuline suht varakult ara. Lamasimevoodis, kui Susanna pidi veetseessee minema. Mina pidin muidugi kaasa minema - akki teda tapetakse ara. Ja noh uks ei kainud kinni. Samal ajal kui Susanna oli tualetis (peldikupott oli konkreetselt kapis)ja mina hoidsin seestpoolt ust kinni, tulid meie kallid pidutsejad, maani tais. Ja mis nad ikka arvavad tais peaga, kui kaks inimest on trussikute vael veetsees.
Hommikul, veel elus!, teised pohmellis, laksime meie Susannaga randa paevitama ja ujuma. Ranna nimeks on Paradise Beach, mis on uks osa 90 mile beach'st. Sama pikk rand nagu Latis, aga siiski pikem. Kindlasti kangastub moni pilt ette turkiissinisest veest, palmidest ja valgest liivast. Umbes selline. Suvi...

Kaarel ja Susanna

"eksvang" Dave

Mis juhtub kui kellast kinni ei pea.

Algas koik sellest, et rong laks arvatud 18.45 asemel 18.25. Ehk liiga kuradi vara. Yle jai votta jargmine rong, millega Maffrale koige lahemale saab. Ylejaanud transport oleks takso olnud. Rong joudis Maffrast u. 50 km kaugusele ning selleks ajaks oli kell juba 21.30. See tahendab, et jala Maffrasse oleks votnud rohkem kui 10 tundi, mis oleks 10 kilose kohvriga veel eriti piinarikas olnud. Yle jai 1)saada kyyti 2)votta takso 3)voi jaada kohalikku hostelisse kuna mu nadal aega vanad sobrad Rootsist, Saksast ja Inglismaalt polnud enam nous mulle jarele tulema. Kuna takso oli liiga kallis ja kyyti ei saanud, ma proovisin seda 24ni, siis jai yle kohalik hostel votta. Koik oli kinni. Kaiku tuli lasta plaan x.
Hommikul pargipingil argates olin saaskedest soodud ja peale kymneid arkamisi valmis kella 6se bussiga toole soita. Muidugi toole ma oigeks ajaks ei joudnud sest buss viis mind jallegi toolt 15 km kaugusele ainult. Lopuks sain kyyti eksvangilt, kes tegelikult polnudki nii hull kui valja paistis. Suht sobralik ja moistliku jutuga. Eks esmapilt ehmatas natuke. Ta oli ju tatoveeritud ja suurem kui auto millega ta soitis.
Tool ei tehtud teist nagugi. Peaasi, et koik tehtud on.
Lopp hea koik hea.